Põlengus kodu kaotanud pereema: tuletõrjujad jõudsid kohale, kui midagi enam kustutada polnud!

Päästekomandode sulgemine jätab maarahva lootusetusse seisu

"Seisime jõuetult oma leekides maja kõrval ja ootasime mitmekümne kilomeetri kauguselt tuletõrjujaid. Kunagise Avinurme komando mehed jõudnuksid meieni mõne minutiga! Iisaku ja Mustvee autod saabusid aga alles poole tunni pärast, kui kustutada õieti enam midagi polnudki," pühib ohates pisaraid tulekahjus kodu kaotanud naine.

Ida-Virumaal Avinurme alevikus elav kolme lapse ema Tiina Pillesaar on sitke kaitseliitlane, kuid oma põlenud uhke kahekorruselise kodumaja ees seistes valguvad tal pisarad silma. Ta on veendunud, et äia korralikust tuhaplokkmajast ja pere asjadest andnuks veel midagi päästa, kui tuletõrje oleks käepärast olnud. Aga kohalik komando on kinni pandud.

"Kolmapäeval pean Tartusse sõitma, et dokumente taotleda. Midagi ei jäänud alles, isegi ID-kaarte ja pangakaarte mitte," ütleb ta.

6. jaanuari hommikul kella üheksa ajal süttis pärast gaasiplahvatust Pillesaare pere kodumaja. Õnnetus sai alguse sellest, et pliidi tarbeks ostetud kahest suurest gaasiballoonist üks lekkis.Maja esimesel korrusel elav 78aastane Tiina äi ühendas köögis ballooni pliidiga ja tõmbas tikku.

"Vanaisa sai ikka väga suuri põletushaavu. Ta on praegu Rakvere haiglas tilgutite all. Isa tormas põlevasse majja tagasi, et päästa kas või meie dokumente, kuid sai tulepahvaku näkku," räägib 17aastane perepoeg. Kuigi pereisa nägu on põletushaavu täis, käib ta tööl.

Maja teisel korrusel elavad Tiina ja Taavo ning nende kolm last tormasid pärast plahvatust ummisjalu trepist alla, seljas vaid magamisriided. Mõni jõudis teki ümber tõmmata.

"Maja põrand vappus löögist ja seinad pragunesid. Kaotasime kõik. Tegime majale just korraliku remondi ja ostsime uut kodutehnikat. Aga kõige hullem on see, et maja enam üles ehitada ei anna. Kasutada saaks vaid vundamenti. Takkajärele tarkus, aga kahjuks ei olnud meie kodu kindlustatud," ütleb Taavo.

Pereema tänab vallavalitsust ja alevirahvast. "Saime koolimaja ruumidesse kaks tuba, kus praegu elame, kohalikust poest toodi meile riideid ja pakuti ka koolisööki. Unistus on, et saaksime osta Avinurme endale kolmetoalise korteri," ütleb ta.

Tiina tõdeb, et nende kodu see enam tagasi ei too, kuid kindlasti peaks alevik tagasi saama elukutselise päästekomando.

"Üks päästeauto kihutas meie teeotsast mööda, teisele läksin otse maanteele ette ja juhatasin mehed meie maja juurde. Kohalikud mehed mööda poleks sõitnud. Esimesena kohale jõudnud auto juht ütles, et tema ei saa teisele poole maja kustutama sõita, sest maapind on pehme. Nii me siis ootasime," nendib Tiina.

Avinurme vallavolikogu esimees Aivar Saarela ütleb, et kohaliku komando sulgemine oli suur viga. "Omaaegne siseminister Marko Pomerants lubas, et enne ei panda kinni, kui loodud on korralikult väljaõpetatud vabatahtlik päästekomando. See lubadus jäi täitmata. Aga ka vabatahtlikud ei ole tegelikult lahendus, sest inimesed käivad ju tööl ja riigi kohustusi ei saa panna ainult mittetulundusühingute õlgadele. Riik liidab komandosid, et väidetavalt päästevõimekust suurendada, aga pigem on tulemus vastupidine," leiab ta.

Allikas: Õhtuleht