Selle aasta septembrist muutunud Tuleohutuse Seadus tõi endaga kaasa muudatusi, mida kõigil tasub kindlasti teada. Ühtlasi muutub tuleva aasta alguses ka Liiklusseadus, mis justkui peaks reguleerima autodes olevate tulekustutite omamist ja kõike sinna juurde kuuluvat. Olenemata Siseministeeriumi ettepanekust Liiklusseaduse komisjonile, on endiselt ka järgnevatel aastatel auto omanikel keeruline seaduses järge pidada. Seda tulenevalt asjaolust, et auto tulekustuteid puudutav jääb ikka reguleeritud viies erinevas seadusaktis.

Seega püüame teile erinevates seadusaktides orienteerumise kergemaks teha. Järgnevalt saate tutvuda lühikokkuvõttega olulisest B-kategooria sõiduki juhi jaoks. Teemast rääkisime ka saates “Rooli Võim”. Videole järgneb seadusandlusest olulisima väljavõte.


LIIKLUSSEADUS


MOOTORSÕIDUKI JA SELLE HAAGISE TEHNOSEISUNDILE JA VARUSTUSELE ESITATAVAD NÕUDED

Nõuded:

1) nõuded M ja N kategooria sõiduki esmastele tulekustutusvahenditele on kehtestatud siseministri määrusega ja nõuded nende asukoha märgistamisele on kehtestatud sotsiaalministri määrusega;
2) tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud.

NÕUDED TULEKUSTUTITELE JA VOOLIKUSÜSTEEMIDELE, NENDE VALIKULE, PAIGALDAMISELE, TÄHISTAMISELE JA KORRASHOIULE

TULEKUSTUTI VALIK NING PAIGUTUS OBJEKTIL


§ 5. Tulekustuti vajadus ja valik
7) bussis (koos juhiga üle 17 istekoha), trollibussis, trammis ja liikurkombainis – üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti või kaks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit, seejuures üks on juhi läheduses. Liigendatud sõiduki puhul on üks kustuti igas liigendatud osas;
8) bussis (koos juhiga mitte üle 17 istekoha), veoautos, traktoris ja muus liikurmasinas – üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti;
9) sõiduautos – üks vähemalt 1 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti;


§ 6. Tulekustuti paigutus
(2) Tulekustutit võib horisontaal- või kaldasendis hoida liiklusvahendis, kus selle hoidmine vertikaalasendis pole võimalik ja seda ei keela tulekustuti kasutusjuhend.


TULEKUSTUTI KORRASHOID


§ 8. Tulekustuti korrashoiu tagamine
(1) Objekti omanik tagab tulekustuti korrashoiu selle regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega. Kontrolli või hoolduse teostaja fikseerib tulemused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Tulekustuti kontrollimisel või hooldamisel juhindutakse standardiseeria EVS-EN 3 nõuetest ja tootjapoolsetest juhistest.


§ 9. Tulekustuti vaatlus
(1) Omanik vaatab üks kord kvartalis üle tulekustutite seisukorra veendumaks, et tulekustuti:
1) asetseb selleks ettenähtud kohas;
2) ei ole millegagi varjatud ja kasutamisjuhisega pealdis on loetav;
3) ei ole märgatavalt kahjustatud;
4) rõhunäituri (kui see on olemas) osuti asub rohelises tsoonis;
5) plommid, tõkised (edaspidi plomm) on vigastamata.
(2) Vaatlusel ilmnenud tulekustuti rikke kahtluse korral korraldab tulekustuti omanik rikke tuvastamiseks tulekustuti kontrolli ja rikke kõrvaldamiseks hoolduse.


§ 10. Tulekustuti kontroll
(1) Tulekustutit kontrollitakse tootja poolt ette nähtud sagedusega või kui vaatluse tulemused seda nõuavad.
(2) Kui tootja ei ole tulekustuti kontrolli sagedust ette näinud, siis kontrollitakse tulekustutit:
1) üks kord aastas, kui kustutit hoitakse kohas, kus talle mõjuvad niiskus, vibratsioon või temperatuurikõikumised;


§ 11. Tulekustuti hooldus
(1) Tulekustuti seatakse töökorda iga kasutamiskorra järel ja hooldatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui tootja poolt ette nähtud.
(2) Kui tootja ei ole tulekustuti hoolduse sagedust ette näinud, siis hooldatakse vesi- ja vahtkustuteid iga viie aasta järel, teisi tulekustuteid iga kümne aasta järel


§ 13. Andmete säilitamine
Isik, kes kontrollib ja hooldab tulekustutit, säilitab andmeid kontrolli ja hoolduse toimingute kohta vähemalt viis aastat pärast kontrolli või hoolduse teostamist.

TULEOHUTUSE SEADUS

Tuleohutuspaigaldis
§ 30. Tuleohutuspaigaldis 
(1) Tuleohutuspaigaldis on:
9) muu seade ja süsteem, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks evakuatsiooniks ja päästetööks. 
(2) Tulekustuti suhtes kohaldatakse tuleohutuspaigaldise kohta käivaid sätteid.


§ 31. Tuleohutuspaigaldise omaniku kohustused


Tuleohutuspaigaldise omanik peab:
1) tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse;
2) korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust;
3) omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta.


NÕUDED TULEKUSTUTITELE JA VOOLIKUSÜSTEEMIDELE, NENDE VALIKULE, PAIGALDAMISELE, TÄHISTAMISELE JA KORRASHOIULE

TULEKUSTUTI KORRASHOID
§ 8. Tulekustuti korrashoiu tagamine
(1) Objekti omanik tagab tulekustuti korrashoiu selle regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega. Kontrolli või hoolduse teostaja fikseerib tulemused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 

IGA KODU VAJAB TULEKUSTUTIT

Peamisteks esmasteks tulekustutusvahenditeks, mida peaks ka iga inimene oskama kasutada, on tulekustutid.
Selleks, et teada, millist kustutit valida, peab teadma nende etikettidel olevaid märgistusi.
Tulekustutid on jaotatud klassidesse sõltuvalt sellest, milliseid aineid nendega kustutada saab.

A-klassi tulekustuti;
Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete (puidu, paberi, tekstiili, põlevate kiudainete jms) tulekahjusid.

B-klassi tulekustuti;
Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete (õli, bensiini, lahustite, vaikude, liimi, rasvade, enamiku plastide jms) tulekahjusid.

C-klassi tulekustuti;
Kustutab gaaside (maagaasi, atsetüleeni, propaani, vesiniku jms) tulekahjusid.

D-klassi tulekustuti;
Kustutab metallide (alumiinium, magneesium jms) tulekahjusid.

Kuni 1000 V pingega (st kõigi majapidamises kasutatavate) elektriseadmete kustutamiseks võib kasutada kustutit, mille etiketile on see peale kirjutatud. Mõnel on selleks märgitud eraldi tähis E.

Kõige levinumad on tulekustutid, millel on peal mitme klassi märgid, näiteks ABC, BC jne. See tähendab, et sama kustutiga võib kustutada erinevaid põlevaid aineid.

Tulekustutite liigitus tulekustutusaine järgi:

Vahtkustuti – sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastmassi, rasva, bituumeni, kummi kustutamiseks. Vahtkustuti tekitab küll täiendavaid niiskuskahjusid, kuid ei kahjusta neid ruumi osasid, kuhu kustutusainet ei suunata. Vahtkustutite valimisel on eriti oluline jälgida, kas sobib ka elektripinge all olevate seadmete kustutamiseks (kaasaegsed tehnoloogiad seda võimaldavad).

Vesikustuti – sobib puidu, paberi, tekstiili kustutamiseks. Sobib kasutamiseks sellistes ruumides, mida kasutatakse eelnimetatud materjalide ladustamiseks jne.

Pulberkustuti – kõige levinum ja enamike materjalide kustutamiseks on sobiv ABC-klassi pulberkustuti. Sellega saab kustutada peaaegu kõiki igapäevaseid asju ning peale kustutamist on võimalik suhteliselt lihtsalt (tolmuimejaga) jäätmed kokku koguda. Probleemiks on ruumis olevad elektroonikaseadmed, mida pulbri kasutamine võib kahjustada.

Süsihappegaaskustuti – sobib õli, bensiini, plastmassi, rasva, pingestatud elektriseadmete ja -juhtmete kustutamiseks. Süsihappegaaskustuti peamised ohud on seotud väljuva gaasi väga madala temperatuuriga, mis võib oskamatul kasutamisel tekitada külmakahjustusi. Samuti peab peale kinnises ruumis kustutamist sealt hapniku kontsentratsiooni vähenemise tõttu lahkuma. Probleemiks võib olla ka taassüttimine, sest jahutuse ja lämmatamise efekt on lühiajaline ning võib uuesti süttida.

Koju on valik soovitav teha vaht-, pulber- või süsihappekustuti vahel. Seejuures on oluline jälgida, et seda kustutit võiks kasutada ka kuni 1000 V pinge all olevate elektriseadmete kustutamiseks. Kõige levinumaks on 6 kg mahuga pulberkustutid.

Tule kustutamiseks tulekustutiga tuleb järgida järgmisi reegleid:

· Ära kustuta vastu tuult!
· Kustuta leegi jalga, mitte latva!
· Ära kustuta tulekolde keskelt, vaid alusta äärest!
· Õli- või bensiinileeki hakka lämmatama madalalt leegi sisse!
· Pisipõlengute puhul ära lase niisama kustutit tühjaks!
· Suure tule korral on parem lasta kahe kustutiga korraga!